Algus On Ilus

Algus on ilus ei parem saaks olla
Pildid veel räägivad elame korra
Sinuga pimesi usume imesi
Taevas on tume ja vihm sajab alla

Kuidas nüüd edasi saaksime minna
Me silmad on valedes kodus nii hilja
Südamekillud on põrandal
Tule ja pista need põlema – kõigest on villand

Vahet ei ole kumb põletas silla
Tupikust niimoodi läbi ei minda
Teame me mõlemad üksi on kõledam
Elu toob kaikad ja kodarad sinna

Kuld ei ole mis alati hiilgab
Siiski hõbe teeb hingele liiga
Rabeled, püüad – ei jaksa
Tihti peale tundeid riivan

Häälel nii siiral need lossid on liivast
Need tülid on piinaks, kas mäletad viimast?
Räsitud liiast ja ligunend viinast
Kui aеgus see küsimus, mis meist nüüd siis saab?

Kumbki ju meist pole valinud draamat
Mina hull, sina vеits tegelt sama, ma naeran
Hull, kuidas läind mis mõtted sul?
Kumbki ju meist pole valinud draamat
Mina hull, sina veits tegelt sama, ma naeran
Hull, kuidas läind mis mõtted sul?

See lõpp on nii kole et võtaksid lohe
Ja sõidaksid sinna kus kedagi pole
Sa lubanud endale korduvalt viimane kord
Ja ikka jääb korduma – kuradi tore!

See lõputu jagelus, tunnete magedus
Sõnade krõbedus, midagi peidus on kindlalt
Istuksin autosse suleksin silmad
Pidureid pole ja annaksin minna

Tegelt vist miski ei kandnudki vilja
Kes meist on süüdi teeb kulli ja kirja
Tšhh, rahu, rahu, rahu, rahu, rahu
Vabandust palun – ei vabanda välja
Miks sa nii pahur – ma tegin vaid nalja
Mida sa alustad sinule panustand
Hing seest veel valutab
Sikutad varrukast
Hoia mu käest sind terve päev palund ma
Kuidas sa talud kui see pole talutav
Netis nii tihti ja vestlust ei alusta
Juuksed läind halliks mul vaja läheks parukat
Persse need suhted, su seksikad alukad
Närvid on krussis, kui palju ma manustan?
Kuidas sa talud kui see pole talutav?

Kumbki ju meist pole valinud draamat
Mina hull, sina veits tegelt sama, ma naeran
Hull, kuidas läind mis mõtted sul?
Kumbki ju meist pole valinud draamat
Mina hull, sina veits tegelt sama, ma naeran
Hull, kuidas läind mis mõtted sul?

Kuidas läind mis mõttes sul?