Jiehtanasat (The Giants)
Emil Kárlsen
3:42
GIEĐAS
Goaikkuhit mielkedilkkožat
mas govddodit dat čáppa eatnamat
na gea, na gea
buot dát bievllažat
jorba dego boahkanboaložat
Skirvehallat duhat ealuid badjel
láse čađa buot dát govažat
Badjel meara - agis ahkái
okta fearán - bealjis bealljái
Riegádit ođđa bottožat
skuovakeahtta badjel duoddara
eallima njálggahájažat
fuomáškeahtta han du gieđas lea
Skirvehallat duhat ealuid badjel
uvssa čađa girde jurdagat
Badjel meara - agis ahkái
okta fearán - bealjis bealljái
badjel dieváid - geađgis geađgái
okta fearán - guvsis guksái
IHTTÁ BOASTTA
buoret vel
njealljenuppelogiduhat rievssaha mat don beal máđi gullojit
ja nu čábbát ja nu fiidnat beuka beuka beukalit
ihkku smiehtan, beaivet attán, niehku rievdada
ihttá boastta, odne boasttakássás juo
Uvssa bajabealde
juohkelágan hearvvažat, dievasmahtton eallimat
Vádjolii go geahčestin, bajabeallái
Mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit
Eará várit, eará jávrrit - oba ođđa ođásmáhttin
eará olbmot, eará biktasat - ođásmáhtton oktii vel
ihkku smiehtan, beaivet attán, niehku rievdada
ihttá boastta, odne boasttakássás juo
Uvssa bajabealde
juohkelágan hearvvažat, dievasmahtton eallimat
Vádjolii go geahčestin, bajabeallái
Mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit
Luohttámuš gal nanus lei
suona čanan gieđa birra, oaidnit dál jus girdilan
doaivvut go?
suonat ain mu gieđa birra
vuolggán go vai bázán go?
Uvssa bajabealde
juohkelágan hearvvažat, dievasmahtton eallimat
Vádjolii go geahčestin, bajabeallái
Mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit
JIEHTANASAT
Ruovdejiehtanasat nu čuožžilit min eatnamiid alde
na maid son máttarmáttut jo dasa dajašivčče?
Sáhttit go mii ealáskit jus nieguid siste jođášit?
máttarmáttut moddjestit ja ođđa beaivvit badjánit
Vuollediđolašvuođa čáhcerávggat mat jo nu vuojadit ja njágadit,
imaštalan movt mii válbbáskeimmet
dego mierka siste dádjadit
Sáhttit go mii ealáskit jus nieguid siste jođášit?
máttarmáttut moddjestit ja ođđa beaivvit badjánit
Ijat rivdet beivviide, jogat golget, lottážat girddašit
Dála dilli dološ doložis, olu rievdan lea
Ganešat eai gullon šat niegusteamet
sii leat jávohuvvan, ja mii ge jávohuvaimet
GII DAN LIVČČE
Ieš de ledjen mearridan gosa galggan ollet jo
Máŋggaid mohkiid maŋŋil
ulbmilat go rievdan jo
okta juolgi goabbáge geainnu alde leamen go
Dievva dat ledje jo juonat ja suonat
Gii dan sáhttá árvidit?
Gii dán livčče einnostit?
Gii dan sáhttá árvidit? Don it galgga suorganit
Gii dan livčče einostit? Don it goitge mearrit
Geainna šattat deaivvadit, maid de barggašivččet
Gosa galggat girdilit, fertet go jo buokčalit?
Gii dan sáhttá árvidit?
Gii dan livčče einnostit?
ÁLÁS
Son guđii mu okto
gomuvuođa čalmiid duohken
dádjadan birra
imašlašvuođas
Vuostaš háve guhkes áigái,
lean ge oalle lonely
oh son lea lovely
Jovssái mu odne - jaskatvuođas
álas
Ain muhtumin, ain muittašan
Dan oktii áiggis
Ain muhtumin, mun gávnnan oasa
Orun doppe gitta lea áigi fas mannan
Hájja vuojadá almmis
Šaddá imaš oađašit go ii leat mihkkege báhcán
Dál mun lean geargan, dušše idja-olmmái
imašlašvuođas
In han mun gal lean nu čeahppi dás
Movt de go lea ceavvi jasat?
Jovssái mu odne - jaskatvuođas
álas
Jovssái mu odne - jaskatvuođas
álás
ÁJMUOH ILMMIT
Dán ájgien máhtáb güjt müvdijne vuöjnniet duv ammas sijjiene.
Valla sïjttame vuöjnniet duv, jiänabuv guh dålliene
Dájráh dådna? Leäh åjáldahttáme? Dájráh dådna?
Måj mähtten mannat niäguoj tjarra.
Måj mähtten vuöjnniet niäguoj tjarra.
Åsieb muv siäluoste düŋŋien, bådáh rupttijde müŋŋien.
Åsieb muv siäluoste düŋŋien, bådáh rupttijde müŋŋien.
Bođii mu niegus
Müvdijne månnan ájmuoh akttáneäh niäguone
Ain čuččodan, muhto goitge lihka-dan
válljen ovtta geađggáža, ja bál-kestan
Ale gahča!
Gos nu čiekŋalasas bohciidedje govažat, dego govvagirjin dus
De oidnen fas buot daid apmasi-id
du mánnávuođa čalmiid čađa
Mun lean čađat amastan du, viimat leimme gávnna-dan
goabbat bealde jávrri čuččodeimme
ÁDDJÁ
Áddjá lea son
álo gáfe gievnnis
silbanvuovtta lea sus
ÁHKKU
Ii oktage nu gievra, ii oktage nu šiega
ledjet njunuš, dál leat jávkan
albmi hoavvá, čokkii du, áhkku
Boagustedjet jitnosepmosat
go guovža čergui garrasit
muhto oidnen gaskal iluid
ledje bakčasat vuoi nu orui
jua, nu lei
Ovdagovva maŋgasiida
son ražai návddi vuosta
muhto loahpas girdilii albmái
de go lottaš beassan luovus
áhkku, divrras mutnje leat
buorre dutnje lean
giitevaš mun lean
IVTTÁ BOASTTA
Jua ain savkala, várrebávttii ássi eallá
jaskatvuođas gullo juoga
guldalin
várrevielttis oidnojedje sárgojuvvon fearánat
Ihkku vurden, beaivet ožžon
niehku rievdadii
Ivtta boasttá odne boasttakássas ain
Uvssa bajabealde, juohkelágan hearvvažat
dievasmeahttun eallimat
vádjolii go geahčestin, bajabeallái
mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit
Seamma siidat, seamma sajit, sulli seammaláganat
seamma sogat, seamma sielut, oba dološ duovdagat
Ihkku vurden, beaivet ožžon
niehku rievdadii
Ivtta boasttá odne boasttakássas ain
Uvssa bajabealde, juohkelágan hearvvažat
dievasmeahttun eallimat
vádjolii go geahčestin, bajabeallái
mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit
Luohttámuš gal nanus lei
suonat ledje gieđa birra, sávven ahte girdilan
oooooooooooo
suonat ledje gieđa birra, doivon go vai mannen go?
Uvssa bajabealde, juohkelágan hearvvažat
dievasmeahttun eallimat
vádjolii go geahčestin, bajabeallái
mohkestagat, geahčestagat, fahkkestaga jávkkehit