Nostalgia

Istun kivil nagu konn
Täie südamega loodan
Et homme jälle ilmub päikene
Sest põsed ümarad ja roosad
Äkki võtan oma kallima
Ja lähme ilma peale rallima
Kui sõidan mööda külavahe teed
Mul on südames nostalgia

Päeva jooksul üks buss
Pingil taome turakat
Kodus päris pai poiss, küla vahel ulakas
Ema otsib taga: "Poja, lihtsalt tahaks puhata"
Kahe oksa vahelt kakun metsatukas tubakat
Kõhus veidi paha, ju need mammud polnud murakad
Silmad veidi udused, sest karjusest sain surakat
Koolitükid pooleli ja teised kõik on rumalad
Mahlapulgad sulavad
Sadulad on mugavad

Oleks mõnus, kui saaks jääda ööks
Ema mures ja tal homme töö
Koju hilinen, kui aeg vaid seisaks
Õhtul mõnus aga päeval leitsak
Sõidan tagasi ja hunt teeb "Uuu"
Siis kui sahisevad tuules puud
Veeran kodu poole kruusateel
Plaanin peagi siia tulla veel

Sügava taeva all on mäed
Pimedal põllul meie hääl
Kodu on kaugel, veel ei näe
Kõledas annad mulle käe
Tõuseb tuul ja taevas morn
Müriseb kõu kui möllab torm
Sinuga see on just kui mäng
Vihmaga põllult kustub jälg

Istun kivil nagu konn (istun kivil nagu konn)
Täie südamega loodan (täie südamega loodan)
Et homme jälle ilmub päikene (ilmub päikene)
Sest põsed ümarad ja roosad (põsed ümarad ja roosad)
Äkki võtan oma kallima (võtan oma kallima)
Ja lähme ilma peale rallima (ilma peale rallima)
Kui sõidan mööda külavahe teed
Mul on südames nostalgia