Ingli Puudutus

Lööb kirikukell ja mu juustele langend on lumi
Kõik ümber on pime, vaid tähed mul näitavad teed
Aeg andeks on anda ja unustada kõik mis kuri
Ja lõpuni käia kõik pooleli olevad teed
(Su juurde ma tulen kord veel)

Ma kalmistul süütasin küünla ja ootasin kaua
Mul tundus, et tulid ja käest võtsid kinni sa mul
Ma seisin seal tunde ja lõpuks jätsin su haua
See uni ei lõppegi ärgates hommikul

Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld (su varjust saan tuld)
Sa ilmud kui ingel, sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata

Lõi kirikukell tol öösel ja mets vastu kajas
Ma aastast aastasse tulen ja sind ikka näen
Ma elan siin ruumis ja tean, et sa hõljud ajas
Ja ingli puudutus alati meelde mul jääb

Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld (su varjust saan tuld)
Sa ilmud kui ingel, sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata

Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld (su varjust saan tuld)
Sa ilmud kui ingel, sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata

Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld
Sa ilmud kui ingel ja sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata

Kui külmus poeb hinge, su varjust saan tuld (su varjust saan tuld)
Sa ilmud kui ingel, sa särad kui kuld
Hetk õrnalt mind puutud ja lähedki taas (ja lähedki taas)
Kui unenäoks muutud, ei suuda ma iialgi ärgata